Merekultuuriaasta 2016

 "Merekultuuriaasta kutsub üles tuvastama vanu fotosid! 23. veebruarist kuni 4. märtsini toimuvad järjekordsed Eesti mäluasutuste Digitalgud, mis seekord keskenduvad Eesti merendusega seotud paikade, veesõidukite, ehitiste, sündmuste, ajahetkede ja inimeste tuvastamisele vanadelt fotodelt"
Lähemalt vaata SIIT.
Fotol Valgerand enne II MS.

Tervitus Ene Luka´lt

 Hea seltsikaaslane!

              Aastavahetuse lähenedes heidame pilgu möödunule.  Maailm on muutumas ja kodupaik

              muutub üha tähtsamaks. Seepärast täname kõiki kodu-uurijaid ja teisi, kes 

              lõppeval aastal kodu-uurimisliikumise edenemisele kaasa aitasid!

             

              Nagu ikka, ootame oma liikmetelt teavet näitustest, tähtpäevaüritustest, 

              loengutest-koolitustest jm, mida olete aidanud korraldada, samuti valminud 

              trükiseid või CD-sid oma uurimustega.   

              EKUS-i juhatusel on heameel teavitada oma liikmeid juba neljandat korda toimuvast

              konkursist lõppeva aasta sisukamale kodu-uurimis-väljaandele. 

              Konkureeriv töö peab olema korrektselt vormistatud, varustatud impressumi ja 

              viiteaparatuuriga. See võib olla ka  netis publitseeritud, tingimusel, et veebileht 

              on internetis kõigile nähtav (näiteks mõne omavalitsuse, väikemuuseumi vm kodulehel).

             

            Trükised, mis on juba seltsi saabunud, osalevad automaatselt. Teiste   kohta ootame 

            infot Teilt, austatud seltsikaaslased. Kui on tegemist rariteetse väljaandega 

            (autor/autorid ei saa seda seltsile kinkida), siis saab teose hiljem tagasi 

            (näiteks EKUS-i kevadisel üldkogul).

            Konkureerivad ainult EKUS-i liikmete väljaanded. Mahu suhtes ettekirjutusi ei ole,

           küll ei saa trükis olla ilmunud varem, näiteks aastal 2014 või 2013. 

           Preemiasumma on tänavu 250,00 eurot, millelt EKUS tasub maksud.

              Ootame Teie infot hiljemalt 26. jaanuariks 2016 kas e-postiga või tavalise kirjaga.

              Juhatuse liikmetest koosnev žürii teeb oma otsuse jaanuari lõpus.

             Võitjat teavitatakse ning preemiasumma kantakse tema kontole veebruarikuu jooksul.

             HÄID JÕULUPÜHI!

          TEGUSAT NING ÕNNERIKAST UUT AASTAT!

 

             Eesti Kodu-uurimise Selts

           jõulukuul 2015

Kalmistutuurile!

Pärnu Kalmistutuur juba sellel pühapäeval kell 19:30!
 Ja kui sa mõtled, et kas tulla ja mida Sa võiksid sellel tuuril teada saada, siis:
1. Kas Sa tead mis on seos Pärnu surnuaia ja vabamüürlaste vahel?
2. Kas Sa tead kus asub Pärnu moslemi surnuaed?
3. Kas Sa tead kes elab (jah, just nimelt - elab) Pärnu Alevi kalmistul?
Meie teame ja näitame Sulle ka!
Kaasa võtta taskulambid!
Kohtumine: Alevi II peaväravas (Hahni Pubist üle tee) kell 19:30!
Hind: 7 eur üks hing / õpilashinged 5 eur
Info ja eelregistreerimine
(eelmisel korral ei mahtunud kõik soovijad tuurile,
seega palume koha kindlustamiseks end eelnevalt
 registreerida): 58054673, barbara.lehtna@gmail.com

Koduloo-uurimise ajaloost

28.aprillil kirjutavad Jekaterina Muravjova ja Vaivara Kaja :

"Eesti kodu-uurimise ajalugu hakkab teadaolevalt 1637. aastast Johannes Claudius Risingi ilmutatud “Kõnest Tartu linnast”, milles muuhulgas öeldakse: “Mitte tunda oma kodukohta on näotu ja häbiväärne, seda aga põhjalikult tundma õppida ja uurida on samavõrd kiiduväärne kui ka austav”.

Seejärel tuli 1644.a. Johannes Gutslaffi uurimus Võhandust. Edasi juba August Wilhelm Hupel oma topograafiliste märkmetega Liivi- ja Eestimaast (1774-1789),kes kasutas esmakordselt ka usaldusmeeste võrku üle Eesti. 19. saj. Lisandus juba terve rida balti-saksa ja ka eesti soost uurijaid: Otto Wilhelm Masing, Jakob Hurt, Jaan Jung, Mihkel Veske. Sajandivahetuse pöördeliste sündmuste aegu võtsid asjast kinni mitmed seltsid: Eesti Üliõpilaste Selts, Õpetatud Eesti Selts, Eesti Kirjanduse Selts, Eesti Rahva Muuseum. 1912. aastal loodi Eesti Üliõpilaste Seltsi juures koguni kodumaa tundmaõppimise osakond.

1914. aastal loodi Eesti Kirjanduse Seltsi juures aga kodumaa tundmaõppimise toimkond. Mihkel Kampmaa ahvatles kodu-uurimistööle õpetajaid. Sealtkaudu hakati talletama koolide ajalugu. 1920. aastast alustati ulatusliku maakondade kirjeldustööga, mis päädis maakondlike koguteoste trükki toimetamisega 1925-1939 (8 mahukat köidet!)."

Edasi loe artiklit siit 

Kodulooline raamat Padiselt

  Audru muuseumi ekskursioonilt Harju- ja Läänemaale toodi kaasa huvitav raamat -
 Padise läbi aegade : Kodulooraamat (2003). Raamatu kokkupanija
on Padise valla tuntud muusikamees, kodu- ja loodusuurija
Heino Ridbeck, kes ütleb raamatu sissejuhatuseks :
"Huvi kohaliku mineviku vastu oli mul juba nooruses, kuid eriti kerkis
see esile siis, kui asusin õpetajana tööle Padise koolis, koolis, kus olin
ise kunagi õppinud, mis asus endises mõisahoones ja mille akende taga
otse üle õue seisid nii saladuslikud kloostrivaremed, mille kõiki urkaid
ja müürisonne olin juba poisikesepõlves põhjalikult tundma olin õppinud."

Padise kloostri lugu saab kuulata siit

7. Pärandilaegas

Tänases Pärnu Postimehes kirjutab Silvia Paluoja õpilaste kodu-uurimiskonverentsist
ja seal tutvustatud uuest raamatust - Pärandilaegas VII.
Artikkel -
"Esimene “Pärandilaegas” jõudis kasutajateni 2004, seega on peagi kümme aastat
täis. “2003. aasta konverentsi ettevalmistamisel tulid õpilasuurimuste kogumiku
mõttega minu mäletamist mööda välja Virve Laube ja Silvi Murulauk,” mainis
Martšenkov. ”Kogumikud ilmusid regulaarselt majanduskriisini, viimane 2009.
aastal, siis tuli kaheaastane paus, seitsmes sai trükivalmis läinud aastal ja uue
väljaandmist plaanime tuleval aastal.” Järgmisesse, kaheksandasse “Pärandilaekasse”
 koondatakse noorte kodu-uurijate tänavusel konverentsil ettekantud tööd.
“Kõnesoleva kogumiku kokkupanemisel olid mulle abiks Virve Laube Pärnu
 linnavalitsusest ja maapiirkonna koolide ajalooõpetajate ainesektsiooni
juhataja Elve Tamvere,” rääkis Martšenkov. Maakonna haridusjuhi sõnutsi
motiveerivad kodu-uurimimiskonverentsid ja kogumiku väljaandmine õpetajaid
ja õpilasi ning neis trükistes talletub kohalik kultuurilugu. Tavakohaselt saavad
“Pärandilaeka” maakonna koolid ja raamatukogud. Pärnumaal on kodu-uurimisega
tegeldud järjepidevalt 10–15 koolis vastavalt sellele, kuidas on olnud teemaga
entusiastlikult kaasa tulevaid õpilasi ja nende kogenud juhendajaid. Kolmest osast,
need on aja, kodu ja elu lugu koosnevas seitsmendas kogumikus on 17 parimat
 uurimust. “Pärandilaegaste” trükkimisele on õla alla pannud ja toetasid
seitsmendatki Pärnu linna- ja maavalitsus, Pärnumaa omavalitsuste liit ja
kohaliku omaalgatuse programm."

Monumendihuvilistele

                           Heiki Koov kirjutab :
                          2005 aasta sügisel tuli mul täiesti juhuslikult mõte hakata tegema
                          Eesti monumentidest internetikataloogi.
                          6. detsembril 2005 registreeritakse
                          mittetulundusühing Monumentide e-Kataloog.
                          Kaugem eesmärk on aastatel 2013-2014 valmis teha terve Eesti
                          (ja Eestiga seotud välismaal asuvate) monumentide e-kataloog,
                          kokku ca 5000 monumendiga.
                         
                          Kas on Pärnumaal huvilisi/abilisi?
                          Kodulehel leiate kontaktandmed.      

Tunnustus tööle

Aasta raamatukoguhoidja väärtustab koduloo-uurimist -
artikkel oktoobrikuu Pärnu Postimehes.
Reedel pärjati Allikukivi Raamatukogu juhataja Tiina Kuum Põlvas Pärnumaa parimaks! Hea ülevaate sellest päevast saab lugedes Võiste Raamatukogu blogi.

Pean ütlema, et Tiina pilt pärineb Võiste blogist ;))

Artikkel Pärnu Postimehest.
.

Uus raamat

Eesti Ajaloomuuseumi Kirjastus andis 2009.aastal välja
imepärase raamatu -
Estonica.Heinrich Tiidermanni fotoalbum.
"Ainult 41-aastaseks elanud Heinrich Tiidermann
(ka Hindrik Tiedermann) on jätnud Eesti fotograafia ajalukku
tähelepanuväärse jälje. Ta sündis 30. mail 1863 Liivimaa
kubermangus Pärnu-Jaagupi kihelkonnas Suigu vallas
Tabria külas Tõntsu talus Jüri ja Kaie (neiuna Vridolin)
Tiidermanni kuuelapselise pere eelviimase lapsena."

"1890. aastail on Tiidermann teinud ülesvõtteid ka
Pärnu-Jaagupi kandis Pööraveres ja Pärnu lähistel
Suigus ning 1901-02 Toris."

Fotograaf on jäädvustanud inimesi ja ehitisi.
Siin pildil üleval on fotod raamatust ja raamatu kaas.
Sillaga pildi allkiri ütleb -

"Nn Lvovi sild, mis viis Keila-Joa mõisa pargis üle Keila jõe.
Sild valmis 1833. aastal ning varises 1917. aastal kokku.
Malmist kaarsilla projekteeris Tallinnas sündinud
Vene helilooja vürst Aleksei Lvov,
kes oli Tsaari-Venemaa hümni viisi autor."

Kõik on ju muutuv ja kaduv.
Küll on hea, et meil on digifotokad ...

Rahvusringhääling raamatust
Eesti talurahvas
Sirp Tiidermannist