Veelkord Audrust

Ajaloohuvilistele - uus raamat Audrust!

Koostaja Kersti Põllu, toetaja Audru Vallavalitsus.

Rohkelt pildimaterjali, huvitavad ja mitmekesised teemad.

Palun klõpsake pildil, saate sisukorrast aimu!

Head uurimist!

Raamat Audrust

Audru kiriku orel kutsub kuulama

Koht, kuhu minna ... 2.

Reedel, 5.augustil, avaneb hea võimalus õppida tundma Audru kiriku arboreetumi
puid ja põõsaid. Alustame kl.16 Raimond Prentseli mälestuskivi juurest,
retke juhib Tallinna Botaanikaaia teadur Olev Abner. 
Tegemist on Eesti ainsa, Balti-ja Põhjamaade unikaalseima kirikut ümbritseva 
arboreetumiga, kus kasvab 280 puu- ja põõsaliiki. Arboreetumist leiab nii mõnegi 
Eesti parkides haruldase liigi, muu hulgas Fraseri nulu, Korea seedermänni, 
tähkvahtra, kollase kase, Ameerika pärna ja Jaapani jalaka. 
Arboreetumi on rajanud Raimond Erik Prentsel,
kes ostis taimi puukoolidest ja tõi reisideltki kaasa.

Teretulemast Audru kirikuaeda! 

Fotol paremal mälestuskivi R.E.Prentselile

Tutvu lähemalt  Audru dendropargiga, artikliga Pärnu Postimehes ja 
Raimond Erik Prentseli lühikese elulooga Vikipeedias.

Koht, kuhu minna ...

Kas olete sattunud Audru valda Soomra külla Sanga-Tõnise tallu, kus kahel naisel -
emal-tütrel muljetavaldav "hohloma" esemete kogu?

Perenaine Ljubov Petrova

Soovitan neid huvitavaid ja toredaid inimesi kindlasti külastada.
Kontaktandmed leiate nende kodulehelt ja
hiljuti ilmus ka Pärnu Postimehes S.Paluoja sulest talu tegemisi tutvustav artikkel.

 

Audru Kodused Hääled

                  Alates aprillinumbrrist on Audru valla lehel uus päis -
                  Tuleviku Nimel(1996-2012) vahetas välja KODUSED HÄÄLED.
                  Tänases Pärnu Postimehes kirjutab Silvia Paluoja väikese tutvustuse. 
               

Pärandkultuurist Audrus

             Olete oodatud Audru valla muuseumi

                15. tegevus-aastale pühendatud

                         MÕTTETALGUTELE

                      24.novembril  kell 15.00

                         Audru vallamaja saali.

     Kavas -

    Audru pärandkultuurist räägib Madis Kuningas

    Feliks Kark vestab muusikast ja teatrist oma elus.

               Kohtumiseni Audru vallamaja saalis!

Saladuslik vana mõisapark Audrus

Kas te teate,
et Audru vana mõisapargi kirdeosas, Uruste jõe
suubumiskoha ja Audru jõega piirnevas parkmetsas
asub kunagine Pilar von Pilchaude perekonnakalmistu?
Surnuaiale viis kuni väravani korralik sõidutee, peale
väravat suundus jalgtee kõrgendikuni,
kus paiknesid hauad.

 

Kunagistest uhketest väravatest  on jäänud 2 posti.

Vana, 1957 ruutmeetrine kalmistuala koosnes 

madalamast eespargist ja kõrgemal künkal asunud 

matusealast. Siia erakalmistule olevat maetud lausa 

3 põlve jooksul.

 

Hauad asetsenud 2-es reas, oletatavasti võis neid olla 8.

Perekonna mälestusmärk oli valmistatud marmorist -

alumine mustast marmorist, millele toetus valgest 

marmorist sammas. Kalmistu ei pääsenud rüüstamisest 

juba I Maailmasõja ajal.

Audru viimase mõisniku, 

Adolf  Konstantin Jakob Pilar von Pilchau (23.05.1851 -

15.06.1925) matusetalitus peeti Pärnus Nikolai

kirikus ja kirst toodi Audru perekonnakalmistule.

Riigimõisa ajal hoiti hauad korras. II Maailmasõja ajal ja 

järel ei pääsenud kalmistu rüüstamisest. Hauasambad

lõhuti ja veeretati jõkke ...

70-80-el aastatel hoolitses selle paiga eest

Raimond Prentsel - niitis heina, istutas jugapuud, 

tähistas hauaplatsi risti ja valge tahvliga.

 

Tahvel tekstiga -

Familie Jacob Johann Baron Pilar von Pilchau

on aastast 1993, mil Pilarite omaksed külastasid Eestit

ja korrastasid kalmistu.

Kokkuvõte koostatud Audru Muuseumi materjalide põhjal.

Asjakohane intervjuu Eduard Rajariga Pärnu Postimehes