Ringsõit Pärnumaal

Laupäeval, 27.juunil, tegime koos Tallnna kodu-uurijatega 

väikese ringi Pärnumaal - Pärnu-Jaagupi kirik ja koolimuuseum, 

Mihkli kirik ja Pikavere kiviaiad, Aruvälja ajalootuba (ja maitsev lõuna),

Audru kiriku arboreetum ja muuseum, Uulu kirik ja roosiaed.

Täname vastuvõtjaid!

Ülemisel fotol hetked Audru kiriku ees - 

seljaga meie poole Audru muuseumi eestvedaja Helgi Roots, 

tema kõrval ruudulises Ene Luka.

Alumisel fotol Mihkli kiriku aken.

Augustiga augustis!

Kutse on Kitzbergi päevadele, ehk on huvi!

Klõsake kirjal ;))

Aasta Küla

Kodukandi Aasta küla valimise ja rahvahääletuse info :

Rahva lemmikküla saab hääletada 12.juunini Terevisiooni lehel:

http://etv.err.ee/l/meelelahutus/terevisioon.

Palun levitage infot sest jäänud on vaid 2 päeva!

Külade info, viited külade esindajate stuudiointervjuule Terevisioonis

 (vaadake külade toidulaudu) ja ETV tehtud videoklipid küladest, 

mida sellest nädalast hommikuti näidatakse, 

 on leitavad Kodukandi kodukal Aasta küla lehel: http://kodukant.kovtp.ee/210;jsessionid=474E45146E2B94B74C8DEEC81087FF1C.jvm1 

 Terevisioon teeb hooaja lõpusaate 19.juunil rahva lemmikuks osutunud külas.
Seega võimalus oma maakonda avalikkusele promoda
 kui teie küla peaks lemmikküla tiitli saama.
Toredat avastamisrõõmu!
Eve Jürgenson Krista Habakukelt ;))

Jüriöö märgutuled

Kolmapäeval, 22. aprillil 2015

Karumölle pelgupaigast Saardes Pärnu südalinna Pärnumaal on 

Jüriöö aastapäeva tähistatud eksperimentidega, mille käigus on 

püütud välja selgitada kui kaua võtab aega märgutulede abil 

teate edastamine maakonna piirilt Pärnu südalinna,

 2013. aastal Soontagana linnamäelt ning möödunud aastal 

Vändra-taguselt Mädara linnamäelt. Traditsiooni jätkates on 

tänavu kavas teada saada, kui kaua võtab aega märgutuledega

 teate edastamine Saarde vallast, salapärasest Karumölle pelgupaigast 

Pärnu südalinna. Maakonda ühendavale sündmusele

 löövad kaasa kohalikud kogukonnad ja külaseltsid Sigastest, 

Lodjast, Ristikülast ja Uulust, samuti Surju-Ilvese külaselts, 

Lottemaa esindus ning Raeküla Seltsi liikmed. 

Pärnu linna piires edastab märgutule Kaitseliidu Pärnu malevkond.

 Märgutule süütavad Karumölle pelgupaigas 22. aprilli õhtul 

Kaitseliidu Pärnumaa malevapealik Tõnu Miil, 

Saarde vallavanem Andres Annast ja Pärnu maavanem Kalev Kaljuste 

Pärnakad on oodatud kolmapäeva hilisõhtul märgutuld ootama 

Pärnu Muuseumi esisele platsile, kus tasuta kontserdi ja 

akustilise kavaga esineb ansambel Pööloy Gläänz. 

Kaitseliidu Pärnumaa malev tutvustab oma relvastust, 

toimuvad erinevad õpitoad ning jüriöö-teatejooks lastele distansil 1343 meetrit. 

Märgutule saabumisele järgneb Kaitseliidu Pärnumaa maleva 

tõrvik-rongkäik Pärnu Munamäele, milles on osalema oodatud 

kõik kohaletulnud - soovijail on eelnevalt võimalik 

juhendaja käe all valmistada endale tõrvik!

 Jüriöö märgutulede ürituse korraldavad 

Pärnu Muuseum ja Kaitseliidu Pärnumaa malev.

.

Pärnu Muuseumi kunstikogu täienes

Pärnu Muuseumisse jõudis ligi viissada kunstiteost Pallase lõpetanud pagulaskunstnikelt 

Erich Lepsilt ja Pauline Elfriede Leps-Estamilt. Lisaks kunstnike omanduses olnud 

Salme-Riig Reimani graafikat, Ida Adamsoni joonistusi, Edmund Valtmani ja 

Eduard Viiralti graafikat.

 Möödunud aasta lõpus sai Pärnu Muuseum kaks annetust Ameerika Ühendriikidest 

Erich Lepsi poja Ants Arvo Lepsi abikaasalt Virve Lepsilt ja Lepside perekonnatuttavalt 

Mai Treudelt, kelle valduses oli sadu kunstnikepaari pagulasaastatel valminud kunstiteoseid, 

Ulmi perioodil Estonian Handicraft koondises valmistatud rahvuslike motiividega tarbeesemeid (nahkehistööd, dekoreeritud taldrikud, ehted), valik kunstnike isiklikke esemeid, sadu 

fotosid, kirjavahetusi ja muid säilikuid. Rahvusarhiivi Rahvuskaaslaste programmi toetusel 

toimunud lähetusel Ameerika Ühendriikidesse koguti infot ja materjali kunstnike elu ja 

loomingu kohta Saksamaal Ulmis ja Ameerika Ühendriikides.

Erich Leps (30.11.1901 Tallinn – 14.12.1965 Chicago, USA) alustas õpinguid 

1923. aastal Tallinnas Riiklikus Kunst-Tööstuskoolis õppides Paul Raua ja R. Nymani käe all.

 Kaks aastat hiljem astus ta kunstikool Pallasesse, mille lõpetas 1931. a maali erialal 

Nikolai Triigi ateljees. Silmapaistva õpilasena määrati talle Kujutavate Kunstide 

Sihtkapitali Valitsuselt stipendium õpinguteks Pariisis 1931-1932 a. Hiljem viisid 

 õppereisid teda Itaaliasse, Šveitsi, Saksamaale, Soome, Rootsi ja Venemaale.

Alates 1928. aastast esines ta kõikidel Kujutavade Kunstide Sihtkapitali ja kunstiühing 

Pallase poolt korraldatud näitustel Eestis. Samuti olid tema maalid esindatud 

välismaistel Eesti kunstinäitustel Riias, Moskvas, Saksamaal jne.

Leps sai tuntuks portretistina, maastiku- ja žanrimaalijana. Produktiivse kunstniku

 teoseid leidus paljudes erakogudes, mitmetes kunstimuuseumides, samuti 

Pärnu Muuseumi ennesõjaaegses fondis. Lisaks tegutses Leps laiahaardeliselt 

kunstihariduslikus valdkonnas – avades 1930ndate esimesel poolel Pärnus oma 

 õppestuudio ning andes loenguid rahvaülikoolis, korraldas ta muuhulgas huviliste 

ekskursioone kunstinäitustele Tallinnas. Pauline Elfriede Leps (s. Estam, 16.11.1903 

Pärnu – 5.02.2002 Northbridge, USA) töötas Pärnus kunstiõpetajana kuni

 Eestist lahkumiseni.

Pagulasaastatel Saksamaal 1944-1949 jätkas E. Leps intensiivselt kunstialast 

tegevust, esinedes pea kõikidel Saksamaal korraldatud Eesti kunsti näitustel.

 Ta organiseeris ja juhatas Ulmis esimest Eesti pagulaste rakenduskunsti ja 

kunstkäsitöö ühingut Estonian Handicraft. Samaaegselt oli ta kohaliku Ameerika 

Punase Risti Klubi dekoraatoriks. Tol ajal maalis ta rea portreid USA sõjaväe ja 

Punase Risti tegelastest.

 1949. aastal emigreerus Lepside perekond Ameerika Ühendriikidesse. Erich Leps 

maalis esimesed kaks aastat peamiselt portreesid kohalikest arstidest, poliitikutest ja 

majandustegelastest.  1952. aastast alates leidis ta endale rakenduse töötades 

välireklaamifirmas General Outdoor Advertising maalijana. Tänu oma väljapaistvatele 

tehnilistele teadmistele ja oskustele edutati teda tööle sama firma Chicago peakorterisse,

 kus ta töötas kuni 1965. aastani, mil raske haigus sundis teda tööd katkestama.

Põhitöö kõrvalt jätkas Erich Leps loometegevust ja näitustel osalemist. Tema viimaste

aastate loomingus on märgata uute suundade otsimist. Range figuratiivsus asendus vabama

 vormiga ning realistlike zanrimaalide kõrvale kerkis terve rida abstraktseid värviküllaseid

 eksperimente.

Pauline Elfriede Leps töötas illustraatorina 1955-1967 aastal turuanalüüsiga tegelevas 

ettevõttes A.C. Nielsen. Peale abikaasa surma läks ta varajasele pensionile  ning alustas 

eriõpilasena Chicago Kunstiinstituudis õpinguid kõikidel graafika erialadel. 1970ndatel 

aastatel osales aktiivselt näitusetegevuses nii Ameerika Ühendriikide Eesti majades

 kui Los Angelese kunstigaleriides. 1988 aastal kolis ta Northbridge´i ja piiras oma kunstilist

 tegevust. Samal aastal koostas Inge Teder tema loomingust ülevaatenäituse 

Adamson-Ericu Muuseumis, mida hiljem esitleti ka Tartus.

Erich Lepsi ja Pauline Elfriede Lepsi pagulasaastate elu ja loomingut 

käsitlev näitus avatakse Pärnu Muuseumis 22. mail 2015 ning jääb 

avatuks kuni septembrikuuni.

Täiendav info:

Marian Kivila
Arendus- ja turundusjuht
Pärnu Muuseum