Pärnu suure silla lugu

Praegu Pärnu kesklinnas kaht jõekallast ühendava Vanasilla (ka Kesklinna silla)

kohal asus 1803. aastal ehitatud Nahksild − lahtikäiv puitsild, mis ulpis jõepinnal. 

Enne selle ehitust ületati jõge parvede ja paatidega.1903. aasta kevadel, kui jää 

oli ära viinud senise Nahksilla ja ühendus Pärnu jõe kahe kalda vahel katkes kaheks 

nädalaks, võttis Pärnu linnavalitsus plaani püsisilla ehitamise.1906. aasta suveks 

koostas Saksa insener Jakob Simon terassilla projekti. Loodi silla ehitusfond ja

hakati raha koguma. Mitmesugused uurimis- ja eeltööd kestsid I maailmasõjani.

1925. aastal tuldi silla idee juurde tagasi. Tänu Pärnu linnapea Oskar Kase 

pingutustele õnnestus Pärnu Suursilla ehitus lülitada teedeministeeriumi maanteede 

talituse suurte sildade ehituskavasse. 1934. aastal võeti kõnealune ehituskava 

lõpuks vastu. Selles oli planeeritud 12 maanteesilla ja Pärnu linna silla ehitus. 

Samal aastal toimunud konkursi sõelale jäi kaks sillaehitusfirmat: OY Cyklop 

Soomest ja Höjgaard & Schultz Taanist. Nii Siimu kui ka Suursilla ehituse konkursi 

võitsid taanlased. Höjgaard & Schultz pakkus Pärnu silla ehitamiseks välja kaks 

varianti: terastaladel ja raudbetoonist. 1935. aastal otsustati raudbetooni kasuks, 

sest see oli kohalik ehitusmaterjal.

Täielik artikkel -

Jaak Juskega kadunud Eestit avastamas: Pärnu Suursilla sünni, hävingu ja taastuleku lugu
http://forte.delfi.ee/news/juskegaavastamas/jaak-juskega-kadunud-eestit-avastamas-parnu-suursilla-sunni-havingu-ja-taastuleku-lugu?id=77883592
 

Pärnu Päev!

Laupäeval, 9. aprillil  -  Giidituur. Tutvu kodulinnaga!

Pärnu Giidide Ühingu tasuta linnaekskursioonid

13.30 Tisleripojast linnaarhitektiks - Olev Siinmaaga seotud paigad ja 

funktsionalistlik supelarhitektuur Pärnus (algus Olev Siinmaa elamu juurest, Rüütli 1a)

14.00 Puitarhitektuur ja tööstuslik agulimiljöö Riia eeslinnas (algus Pärnu Hotelli eest, Rüütli 44)

15.00 Supeluse tänavat tutvustav ekskursioon (algus Supeluse 1 maja eest)

* Pärnu Muuseum (Aida 3)

Avatud 10.00-18.00. Kaks ühe hinnaga!

13.00 Linnatuur "Koidula koolitee" (algus Pärnu Keskraamatukogu eest, lõpp Koidula muuseumis). Tasuta

15.00-15.15 Ühe hauaplaadi lugu "Kaupmees Buchorn ja tema surematu (?) naine". Esitatakse Pärnu Muuseumi uusimat eksponaati - Eesti üht vanimat hauaplaati

* Pärnu Linnakodaniku Maja (Nikolai 8)

Avatud 11.00-17.00

13.00 ja 15.00 Kohtumine Pärnu minevikuga. Vaatame tumm- ja helifilmikaadreid aastatest 1913-1940. Sissepääs prii.

Kõike head soovides

Diana

Pärnu ja Pärnumaa ajaloost

Alates veebruarist alustab Pärnu Muuseum loengusarja “Pärnu ja Pärnumaa ajaloo uurimisest” uue hooajaga. Kord kuus toimuvad loenguõhtud Pärnu ja Pärnumaa uurimise hetkeseisust ja kaasajal huvipakkuvatest teemadest. Loengud kätkevad endas piirkonna ajaloo tutvustamist ja kohaliku identiteedi kinnistamist.

Loengusari on eelkõige suunatud õpetajatele, kuid oodatud ka kõik teised ajaloohuvilised väljaspoolt õppeasutusi. Eesmärgiks on paikkonna ajaloolise kultuuriloo ja muuseumi töövaldkondade tutvustamine ning täiendkoolituse pakkumine piirkonna kooliõpetajatele. Lektoriteks on  tunnustatud Eesti teadlased, kes tegelevad süvitsi ka Pärnu ajaloo teemadega. Loengumaterjalid ja praktikumid muuseumi fondides on aluseks riiklike õppekavade mitmekesistamiseks.

Täiendkoolitusel osalevatele õpetajatele on loengutes osalemine tasuta, teistele huvilistele näitusepiletiga (3/2/1€).

Loengusari koosneb kahest moodulist. Esimene moodul leiab aset 2016. a. veebruarist maikuuni ning teine septembrist detsembrini. Üks moodul koosneb kolmest loengust ja ühest praktikumist Pärnu Muuseumi fondides.

Pärnu Muuseum väljastab loengusarja lõppedes ühe mooduli kõikidest loengutest (kõik 3 loengut ja 1 fonditund/praktikum) osavõtjatele tunnistuse ja ainepunktid 0,5 EAP ulatuses.

NB! Mooduli esimene loeng toimub  11.02.2016, kell 15.30 teemal  „Pärnumaa rannajoone kujunemine“ ( Valdeko Palginõmm, Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi lektor).

Loeng käsitleb meie rannajoont kui  tähtsat piiri kahe väga erineva keskkonna - mere ja maismaa vahel. Vaatluse all on rannajoone asendi muutuste põhjustajad,  maa ja mere vastasmõjud ja neid protsesse omakorda mõjutavad imastikunähtused ning teised faktorid.

Info järgmiste loengute kohta täieneb jooksvalt.

Oma osalemisest palun teavitada aadressil marju@pernau.ee
Liitumiseks Pärnu Muuseumi uudiskirjaga saata sooviavaldus: marian@pernau.ee

Projekti toetab Pärnu Linnavalitsus ja Pärnumaa Omavalitsuste Liit.

Pärnu Muuseum
Aida 3
Pärnu, 80010
Telefon: +372 44 33 231
www.parnumuuseum.ee

Uut lugemist

Kas olete juba sirvinud neid raamatuid?

Jaak Juske populaarse sarja viies raamat viib lugejad neljale jalutuskäigule mööda ajaloolist Pärnut. Suur osa eestlastest teab Pärnut suvepealinnana, kuid kuurordina on see paik üsna noor. Keskajal jagunes praegune Pärnu hoopis kaheks linnaks, millel on palju põnevaid lugusid rääkida.
Esimene jalutuskäik võtab kokku vanalinnas asuvad või kunagi asunud olulised vaatamisväärsused ja nendega seotud lood. Ülejäänud kolm jalutuskäiku algavad kunagistest uhketest barokkstiilis linnaväravatest, millest tänaseni säilinud vaid Tallinna värav.
Teine jalutuskäik algabki kunagise Riia värava juurest, juhatades lõpuks Pätside perele kuulunud majani.
Kolmas jalutuskäik juhatab ajaloolistel radadel uitajad Tallinna värava kaudu randa. Viimane, omaaegsest Vee väravast alguse saav jalutuskäik viib teisele poole jõge ning lõppeb seal, kus algab Pärnu linna lugu − kunagisse Vana-Pärnu asupaika.
Jalutuskäikudele lisavad meeleolu lood Pärnuga seotud inimestest ja põnevatest sündmustest.

Raamat kirjastuselt PEGASUS, 176 lehekülge, rikkalikult illustreeritud.

“Suvesõda Harjumaal 1941” on autorilt üheksas raamat sellel teemal ning võiks olla nagu kokkuvõte relvastatud ülestõusust, mis haaras eranditult kõiki maakondi Eestis. Pärast 14. juunil 1941 toimunud jõhkrat ja massilist küüditamist Venemaale, puhkes relvituks tehtud rahva spontaanne vastuhakk nõukogude okupatsioonivõimule. Kogu maad hõlmanud vastupanuvõitlus on parimaks tõendiks sellest, et eesti rahvas ei olnud mingil moel soovinud 1940. aastal vabatahtlikult ühineda terroristliku Nõukogude riigiga.  Raamatu viimases osas : “Aeg sangarid kõik unustab…” annab kriminalistika professor H. Lindmäe meie lähiajaloo kõige enam vaidlusi tekitanud eestlaste vastupanuvõitlusele 1944. aasta kaitselahingute ajal täpse ning väärika hinnangu. Teadlase ja kodanikuna toob ta esile meie rahvale olulise ajaloolise tõe, millest praegu vabas Eestis paljud ikka veel ei julge rääkida. Soovitan kõigile Eesti patriootidele tutvuda H. Lindmäe järjekordse sõjaraamatuga. Faktidele toetuv tõepärane lugu võitlusest Eesti eest annab põhjust tunda uhkust meie sangarite tegudest.

 Kirjastus VALGE RAAMAT, 648 lehekülge, illustreeritud.

Raamat ehk dokumentide kogumik „Võitlus näljaga. 19.sajandi näljahädad Eesti külas“ käsitleb kolme 19. sajandi suuremat näljahäda Eesti alal: 1807–1808, 1840–1847 ja 1867–1869. Tegemist on esimese 19. sajandi näljahädasid kompleksselt ja ülevaatlikult tutvustava teosega Eestis. Selle peateema on näljaabi ehk see, kuidas ühiskond reageeris looduse esitatud väljakutsele. 59 teksti- ja 28 illustratiivset dokumenti koondava kogumiku eesmärk on anda võimalikult laiale ajaloohuviliste ringile aimu peatoiduse probleemist, millel oli meie esivanemate elus keskne tähtsus, kuid mis praegusaja Eesti lugejaskonna jaoks on väga vähe tuntud teema. Nii traagilised ja raskete demograafiliste tagajärgedega sündmused ei tohiks vajuda unustusehõlma. Samuti annavad näljakriisid väga hea võimaluse tungida mineviku ühiskonda, saamaks ettekujutust tollastest sotsiaalsetest vahekordadest, ühiskonna lõimitusest ja mobiliseerumisvõimest, kommunikatsiooni toimimisest, majanduslikust võimekusest ja ühiskondlik-moraalsetest hoiakutest.

 Kirjastus RAHVUSARHIIV, 280 lehekülge.

Head lugemist!