Rahvusarhiivi uus peahoone avab uksed

2. – 4.  veebruaril avab Rahvusarhiiv esmakordselt kõikidele huvilistele oma uue peahoone peahoone Noora uksed. Tavapärane klienditeenindus Nooras algab veebruari teisel nädalal, enne seda saavad kõik huvilised "avatud uste päevade" raames majaga põhjalikult tutvuda.

Kolme sisutihedasse päeva mahuvad:

• ekskursioonid majas ja hoidlates
• ringkäigud kuraatoriga Eesti riigi sündi tutvustaval näitusel "Keerdkäigud"
• töötoad suurtele ja väikestele
• loengud ajaloost ja suguvõsauurimisest
• kontsert majasisestel sildadel

Nõu saab küsida arhivaaridelt ja konservaatoritelt. Tähistamaks olulist sündmust,

 tuuakse hoidlast välja ka üks olulisemaid arhiivis hoiul olevaid dokumente

 – Tartu rahulepingu originaal. Uurimissaali arhiiviallikatega tutvuma ja

töötama ootame ajaloolasi ning uurijaid alates 6. veebruarist.

Avatud uste päevade detailne programm Rahvusarhiivi kodulehel.http://www.ra.ee/

Noora on rahvusarhiivi uus peahoone Tartus. Noora nime esimene silp 

viitab tema asukohale Nooruse tänaval ja teine silp on lühend rahvusarhiivist.

Hoone planeerimine algas 2010. aasta lõpus, ehitustööd detsembris 2014. 

Noora sai nurgakivi 15. aprillil 2015 ja avati pidulikult 1. veebruaril 2017.

Noora arhitektid on Sander Aas ja Illimar Truverk. Arhiivihoone projekt 

valmis kolme arhitektuuribüroo – Asum Arhitektid OÜ, Architect11 OÜ ja 

Vaikla Stuudio OÜ – koostöös. Ehitustööde tellija oli Riigi Kinnisvara Aktsiaselts, 

töid teostas YIT Ehitus.

Noora numbrites:

• krundi suurus 13 599 m²
• korruseid 6
• üldpind 10 708 m²
• maht 50 000 m³
• hoidlapind 5800 m²
• hoidlaid kokku 26
• hoidlad mahutavad ca 43 000 riiulimeetrit
• töökohtade arv 85

Noora võimalused

• 26 kohta uurijatele
• kaks rühmatööruumi, a 8 kohta
• õppeklass, 32 kohta
• konverentsisaal koos tehnikaga, rentimise võimalus ürituste korraldamiseks
• ekskursioonid hoidlatesse
• arhiivitunnid koolidele 

Annab teada Liisi Taimre

Rahvusarhiivi uurijatunni uus hooaeg

Head uurijad!

Hooaja esimene uurijatund toimub kolmapäeval, 21. septembril 

kell 15 Madara majas Tallinnas. 

Räägime taas Maa-ameti kaardirakendustest. Maa-ameti ja 

Rahvusarhiivi koostöös on Maa-ameti ajalooliste kaartide 

kaardirakendusse lisandunud ajalooliste halduspiiride 

andmed, mis pärinevad ajalooarhiivi endisest Kupitsa nimelisest 

kaardirakendusest. Uurijatunnis tutvustabki Sulev Õitspuu 

Maa-ameti kõige olulisemat kaardirakendust 

(Maainfo kaardirakendus) koos ajalooliste kaartide 

rakendusega. Saame teada, milliseid kaarte ja ruumiandmeid 

rakenduste kaudu vaadata saab, kuidas andmeid 

uuendatakse jpm. 

Eelregistreerimine ja küsimused 

meiliaadressil Tiina.Mannapsoo@ra.ee või Madara infolauas (693 8666).

Näitus Rahvusarhiivi galeriis

11. märtsil kell 14.00 avatakse Rahvusarhiivi galeriis näitus 

"Naesterahwa Töö ja Elu. Eesti naise elupilte 1920.-1930. aastais." 

Rahvusarhiivi fotodel ja dokumentidel põhinev näitus heidab pilgu 

naiseks-olemisele sõjaeelses Eesti Vabariigis, aega, 

kus inimese elukeskkond ja välimus peegeldasid tema 

sotsiaalset staatust teravamalt kui tänapäeval.

Eelmise sajandi algus oli murranguline aeg: vahetus riigikord, 

kadusid seisused ja isevalitsejad, peadpööritava kiirusega 

muutusid kombed ja hoiakud, kusjuures kõige radikaalsemate 

muutujate hulka võib lugeda naisi. Tänavapilti ilmusid lühikesed 

varrukad, katmata sääred ja poisipead. Vabanemine korsetist 

ja maani kleidist laiendas oluliselt naistele sobilikeks peetud 

elualade ringi. Nüüd õpiti ametit ja käidi kutsetööl, tehti sporti ja

 mindi randa – seninägematult paljalt. Julge ja enesekindel olgu uus

naine, tema riietus efektne ja praktiline!

Siiski püsisid mitmed endisaegsed eelarvamused visalt edasi. 

Naiste töö ja hariduse väärtustamine oli uudne, võõristust ja 

umbusku äratav. Nii jäi ka sotsiaalpoliitika teostamine (lasteaiad, 

ema ja lapse tervishoid, naiste töövahendus) suures osas 

kodanikualgatuse korras naisseltside õlule. Oluliseks sammuks 

ühiskonnastruktuuri teisenemisel kujunes naiskutsehariduse 

edendamine ja naiste osakaalu suurenemine kõrgkoolides. 

Kodunduskoolide lõpetajad – 1930ndatel uutmoodi majandavad 

ja haritud perenaised on meie tänapäevase kodukultuuri alusepanijad.

Näituse koostasid Astri Schönfelder ja Külli Niidassoo. Kujundas Einike Leppik.

Näitus jääb avatuks kuni augusti keskpaigani. 

Rahvusarhiivi galerii (Maneezi 2, Tallinn) on avatud 

esmaspäevast neljapäevani 09.00 – 17.00 ja reedeti 09.00 – 16.00.

 Galerii külastamine on tasuta.

Olete oodatud

Helisalvestis Konstantin Pätsi viimasest kõnest

Rahvusarhiivi filmiarhiiv esitleb  neljapäeval, 4. veebruaril kell 15.30 Tallinna Ülikooli SuperNova kinos (Narva mnt 27) haruldasi leide Rootsi Eestlaste Liidu poolt üle antud filmi- ja helikogust: helisalvestis Konstantin Pätsi viimasest avalikust kõnest 21. juunil 1940, värvilised filmilõigud Konstantin Pätsist Oru residentsis ja filmikroonika eestirootslaste lahkumisest Haapsalu sadamas. Salvestis Konstantin Pätsi kõnest ja 21. juuni riigipöörajatest on ainus neist sündmustest säilinud helidokument. Seni oli võimalik 21. juunil Kadriorus toimunu kohta saada infot vaid toonastes ajalehtedes kirjutatu ja hiljem kirja pandud vastuoluliste mälestuste põhjal. Ringhäälingu poolt tehtud helisalvestis kuulutati juba aastakümneid tagasi lootusetult kadunuks. Esitlusele tuleval salvestisel, mida peeti aastakümneid samuti hävinuks, püüdis president Kadriorgu kogunenud rahvahulgaga dialoogi astuda, mis jõuliste vahelehüüete tõttu nurjus ja kõnelejal tuli lossi rõdult lahkuda. Huvipakkuvat ja avalikkusele täiesti tundmatut materjali jätkub Rootsi Eestlaste Liidu kogus veelgi. Filmilintidel saab näha president Konstantin Pätsi lähikondlastega Oru residentsis ja Toila rannas 1939. aasta suvel. Samuti on jäädvustatud Tallinna linnapilti pärast märtsipommitamist 1944. Ajaloo traagilisi keerdkäike peegeldav filmimaterjal jätkub eestirootslaste lahkumisega Haapsalu sadamast ja olustikukaadritega eestlaste põgenikelaagrist Lõuna-Rootsis. Elu paguluses kajastavad filmilõigud Stockholmi Eesti Gümnaasiumi lõpueksamitest ja lõputunnistuste kätteandmisest aktusel. Lisaks filmidele tulevad esitlusele mõned haruldased helisalvestised aastatest 1940–1953. Avasõnad Eesti Üliõpilaste Seltsi ajaloo teise trüki esitlusel Rootsis lausus kiriku- ja haridustegelane Johan Kõpp. „Olgem kindlad lootuses ja teos,“ rõhutas Eesti Vabariigi 32. aastapäeva piduliku aktuse kõnes Stockholmi Kontserdisaalis 1950. aastal riigitegelane August Rei. Helilindilt „Siuru jutud“ on võimalik kuulda Marie Underi ballaadi „Kotermann“ autori esituses. Paljude nimetatud filmide ja helisalvestuste autor on Harald Perten. Harald Perten (8. aprill 1913, Tallinn – 5. mai 1992, St. Gallen, Šveits) oli eesti põllumajandusteadlane ja teraviljakeemik. Põhitöö kõrvalt tundis ta suurt huvi filminduse ja fotograafia vastu ning on jäädvustanud palju kultuurilooliselt huvitavat materjali. Harald Perteni filmi- ja heliarhiiv korrastati koostöös Rootsi Eestlaste Liiduga. Filmide digiteerimist toetas Rahvuskaaslaste programm. Rootsi Eestlaste Liidu audiovisuaalkogu jääb hoiule Rahvusarhiivi filmiarhiivi ja tehakse kõigile huvilistele kättesaadavaks Rahvusarhiivi andmebaasis FIS. 4. veebruari üritusel jagavad kommentaare ajaloolane dr. Ago Pajur ning Rahvusarhiivi filmiarhiivi juhtivkonsultant Pearu Tramberg ja heliarhivaar Paavo Annus. Rootsi Eestlaste Liidu esindajana on kohal Jüri-Karl Seim. Ürituse kestuseks on planeeritud poolteist tundi. Sündmusest teeb otseülekande Postimees.ee. Üritus Facebookis: https://www.facebook.com/events/758374550959340/ Kogu videotutvustus: https://www.youtube.com/watch?v=52a79n597u0& Täpsem info: Eva Näripea Rahvusarhiivi filmiarhiivi direktor 693 8612 58862123