Selle aasta viimane kuu

Pärnumaa koduloolased said kokku 3.detsembril 

tervitades piduliku lõunasöögiga saabuvaid jõule.

Tore oli kokku saada, uudiseid vahetada, tutvusi uuendada!

Valik Eve piltidest.

Eestlaste asundused

"Tsaari-Venemaa ajal asustatud Eesti külad Põhja-Kaukaasias, Siberis ja
Kaug-Idas on hästi teada, aga kas keegi on kuulnud eestlaste asundusest
otse Moskva külje all?"Jaanus Piirsalu kirjutis Go Reisiajakiri ( nr.4)  
Õhtud Moskva lähistel (lk. 72-75) teeb meid tuttavaks Lev Nettoga (91).
Nettode perepärimuse järgi tellis üks baltisaksamõisnik endale 18. sajandil
Itaaliast aedniku. Nii sattus Igor Netto vanavanavanaisa Eestisse,
kus abiellus eestlannaga ...

  Huvitav artikkel ;))

Koht, kuhu minna ... 2.

Reedel, 5.augustil, avaneb hea võimalus õppida tundma Audru kiriku arboreetumi
puid ja põõsaid. Alustame kl.16 Raimond Prentseli mälestuskivi juurest,
retke juhib Tallinna Botaanikaaia teadur Olev Abner. 
Tegemist on Eesti ainsa, Balti-ja Põhjamaade unikaalseima kirikut ümbritseva 
arboreetumiga, kus kasvab 280 puu- ja põõsaliiki. Arboreetumist leiab nii mõnegi 
Eesti parkides haruldase liigi, muu hulgas Fraseri nulu, Korea seedermänni, 
tähkvahtra, kollase kase, Ameerika pärna ja Jaapani jalaka. 
Arboreetumi on rajanud Raimond Erik Prentsel,
kes ostis taimi puukoolidest ja tõi reisideltki kaasa.

Teretulemast Audru kirikuaeda! 

Fotol paremal mälestuskivi R.E.Prentselile

Tutvu lähemalt  Audru dendropargiga, artikliga Pärnu Postimehes ja 
Raimond Erik Prentseli lühikese elulooga Vikipeedias.

Tiina Ojaste kutsub ...

Olete südamest oodatud minu isikunäituse "Siin- ja selpool piiri" avamisle,
mis toimub 4 detsembril 2014 kell15  Pärnu kontserdimajas (Aida tn 4).
 Avamisel esinevad
Anatoly Zaychenko, Gajane Apetian ja Igor Zaychenko
 Moskva Suurest teatrist. Õhtut juhib Toomas Kuter.

Kohtumiseni!

Tiina Ojaste

Karl Ramm - 150

Klõpsa pildil - mugavam lugeda!

Alustame uut aastat

Alustame rõõmsalt uut aastat ;))

Laupäeval, 4. jaanuaril alustab 

Rein Raie loengusarjaga Pärnu arhitektuuri ajaloost.

Kohtume Ingeriseltsi majas, Kuninga 18 kell 11.00

Juubelitervitus Johannale

Reedel, 5. aprillil peab oma suurt juubelit harrastuskunstnik
                        Johanna Grauverk
Tänases Pärnu Postimehes kirjutab Karin Klaus juubilarist -
tema seotusest Pärnumaa Koduloolastega -
"See on väga vahva klubi, olen suure rõõmuga nendega koos reisinud ja töötanud,”
kiitis vanaproua kodu-uurijate seltskonda. Tema kirjutisi on ilmunud Pärnu Kommunistis,
Pärnu Postimehes, Koduloolases ja mujal. Põhiliselt jutustavad Johanna kirjatööd
papa Jannseni kooli vilistlaskogu tegemistest, koolide ajaloost, kodu-uurijate
õppereisidest ja ekskursioonidest."

Tervist ja erksat vaimu meie poolt juubilarile edaspidiseks!

Kasutatud U.Luige fotot

Maria Maddalena Carlsson - In memoriam

28. septembril lahkus meie seast 90-aastasena skulptor Amandus Adamsoni noorim tütar  Maria Maddalena Carlsson. Maria enda soovil saab tema viimaseks puhkekohaks Pärnu Alevi kalmistu,  kuhu on maetud ka tema isa Amandus Adamson. Matusetalitus toimub Adamsoni sünniaastapäeval, 12. novembril, kell 11.00.   Pärnu Postimees Harjumaa Muuseum  A.Adamsoni ateljeemuuseum Kultuutriajakiri Kultuur ja Elu

Pärnumaa väärtuste hoidjad

"Muinsuskaitseameti 19. aastapäeva tänuvastuvõtule
 Toompeale Komandandi majja oli eile palutud
 koostööpartneritena mitu pärnumaalast,
 kes on silma paistnud kultuuripärandi säilitaja ja kaitsjana"
 kirjutab tänases Pärnu Postimehe artiklis
"Muinsuskaitseamet tänas väärtuste hoidjaid".Silvia Paluoja.
.Ja Audrust -
"Kohalike omavalitsuste hulgas tõstis muinsuskaitseamet
esile Audru valla kalmistuvahi Enel Kääri, kes on
sihikindlalt hooldanud ajaloolist surnuaeda, levitanud
kalmistutesse lugupidavat suhtumist, korraldades
 maakonna kalmistuvahtide teabepäevi."

Peeter Laredei mälestuseks

Peeter Laredei (1862-1952) oli eesti koolmeister, vaimulik ja 
rahvusliku liikumise tegelane.
Laredei sündis Õisu vallas koolmeistri peres ning omandas hariduse
Tuhalaane apostlik-õigeusklikus koolis.õppis ta 
Tartu õpetajate seminaris ning läks siis koolmeistriks
Häädemeeste apostlik-õigeusklikku kooli. 
Juhtis Häädemeeste laulukoori, osales Pärnu seltsi "Endla" 
tegevuses ning kuulus  Eesti Kirjameeste Seltsi. 
Sooritanud 1908.aastal preestrieksami, töötas  
1909-1920 Velisel õigeusu preestrina. 
Tegeles ka heliloomingu, luuletamise ja tõlkimisega

Juta Kasvandik Häädemestelt teatab -
" Peeter Laredei 150.sünniaastapäeva tähistamine
6.oktoobri kell 13.00 Häädemeeste Õigeusu Kirikus

Kavas:palveteenistus üpr.Ardalionilt
Sõnavõtud, ettekanded : Raimu Pruul, Sulev Kasvandik,
Tiit Merenäkk, Rein Ratas, üpr. Ardalion
P.Laredei laule õpetaja Minoret Miisna 3.klassi laste esituses
Näitus Peeter Laredeist, trükiste, koopiate ja DVD-de müül
Kirikukohv
Hingepalve surnuaias Peeter Laredei haual üpr. Ardalionilt
Küünalde süütamine"

Suveekskurss Harju- ja Läänemaale

 

Tänase Maalehe 12-l leheküljel tutvustab ajakirjanik Padise

mõisa tänase päeva sära ja hiilgust ;)). 

Sinna mõisa viis meid ka tänavuse suve ekskursioon.

   Noor von Rammide ameeriklasest järeltulija tutvustas meile

   püüdlikult eesti keeles oma suguvõsa ajalugu ja mõisa tulevikku,

   näitas lahkelt ruume!

   Maaleht, 22.august; lk. 12

Veel Padise mõisast - Maaleht/Maamajandus

20.09.2012

"Professori mõis pakub süüa ja öömaja"

...

Huvitav :  Maakodu 10/2012, leheküljed 22-26
"Pärlina särav suveateljee" - tekst ja fotod
Kristina Amor.
Juttu on Amandus Adamsoni
suveateljeest Paldiskis.

Päevakorras on vanad fotod

Jaan Tagaväli annab listis teada –

Järgmine EGeS Tallinna osakonna koosolek toimub laupäeval,
14. aprillil algusega kell 11.00
Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudis (Rüütli 6).
Külaliseks Katrin Uudeküll Uudekülast,
kes räägib pere- ja külaajaloo jäädvustamisest pildis.

Kuidas märgata vanu fotosid, keda-mida fotodelt võib leida ning
kuidas vanade fotodega praktiliselt ümber käia.
Samuti räägime sellest kuidas toimida tänapäeva fotodega
ning fotode tegemise kommetest.
Katrin Uudeküll on koostanud ajaloolise fotoalbumi
Uudeküla inimestest, hoonetest ja paikadest.

Lähemalt saab Katrini tegemistest lugeda  
Rõngu Külade Ümarlaua kodulehelt

Uudeküla ajaloost fotodel oli juttu ETV saates Terevisioon

Veelkord Mihkel Kampmaast

Laupäevasel, 7.aprilli koduloolaste kokkusaamisel
kell 11.00 Pärnus Ingerisoome Kultuuriseltsi majas, räägib
Vaike Birk Mihkel Kampmaa 145.sünniaastapäeva puhul
uusi uudiseid tema rikkaliku pärandi avastamisel..

"Mihkel Kampmaa mõneti unustusse vajunud elutööst pole just
palju kirjutatud. Üheks põhjuseks võib olla Kampmaa tegevuse
paljuharulisus, mis vististe pole talle andnud võimalust jõuda ühelgi
alal perfektsete tulemusteni, välja arvatud täielikku pühendumist
nõudnud kooliõpetajatöös, mille tulemuste üle on praegu raske
otsustada.
Teiseks põhjuseks võib olla eesti kirjandusloos pidevalt eksisteeriv
vastuolu literaaditaotluste ja järelmõju ning neid mitte arvestavate
hinnangute vahel teatmeteostes, kirjanduslugudes jm."
Read pärinevad Kristi Metste artiklist
raamatust "Mihkel Kampmaa ja tema pärand".

Õnne sünnipäevaks, Mart!

 

    5.novembril on Pärnumaa kodu-uurijate teenekal eestvedajal

                         MART  LIIRA´l sünnipäev ;))

    Palju hingejõudu ja huvitavaid ideid järgnevateks aastateks! 

Tunnustus tööle

Aasta raamatukoguhoidja väärtustab koduloo-uurimist -
artikkel oktoobrikuu Pärnu Postimehes.
Reedel pärjati Allikukivi Raamatukogu juhataja Tiina Kuum Põlvas Pärnumaa parimaks! Hea ülevaate sellest päevast saab lugedes Võiste Raamatukogu blogi.

Pean ütlema, et Tiina pilt pärineb Võiste blogist ;))

Artikkel Pärnu Postimehest.
.

Allikukivi raamatukogujuhataja Tiina Kuum räägib oma uurimusest

Kilingi-Nõmme päevakeskuses kohtuvad kolmapäeval taas koduloolased,

kell 17 räägib Allikukivi raamatukogu juhataja Tiina Kuum oma uurimusest

Kärsu mõisa ja selle kuulsa suguvõsa kohta.

“Kärsu mõis asus alguses Allikukivi mäe peal Voltveti raudteejaama viiva

tee lähedal, sellest on rahvasuhu jäänud kohanimi Vanamõisa,” rääkis Kuum,

kes esimesed viited mõisa kohta leidis 1580. aasta vakuraamatust.
Kärsu mõisnike suguvõsa on hakanud hargnema Melchior Helffreichist

ning ühe sellest pärit kindralleitnandi portree asub Peterburis Ermitaaþis

ja ripub kõrvuti 1812. aasta isamaasõja kuulsa väejuhi

Barclay de Tolly portreega.
Kärsu mõis müüdi 1735. aastal Voltveti mõisa omanikule,

aga endiselt on rahvasuhu jäänud nii kohanimi Vanamõisa kui

Allikukivi mäe nimetamine Kärsu mäeks ja allika kutsumine Kärsu allikaks.
“Praegust Kärsu mõisa on nimetatud Arikyliks, 1885. aastal ehitati

sinna maja Voltveti mõisa metsaülemale ja nüüd asub seal metskonna

kontor,” täpsustas Kuum, viidates Pärnu-Viljandi tee äärde jäävale Kärsu külale.
Mahuka kodukohauurimuse võttis Kuum käsile oma algatusel ja huvist, 

kasutas vakuraamatuid ja ajalooarhiivi materjale. 

Artikkel Pärnu Postimehes 6. veebruaril k.a. (lk. 4).