Pärnu suure silla lugu

Praegu Pärnu kesklinnas kaht jõekallast ühendava Vanasilla (ka Kesklinna silla)

kohal asus 1803. aastal ehitatud Nahksild − lahtikäiv puitsild, mis ulpis jõepinnal. 

Enne selle ehitust ületati jõge parvede ja paatidega.1903. aasta kevadel, kui jää 

oli ära viinud senise Nahksilla ja ühendus Pärnu jõe kahe kalda vahel katkes kaheks 

nädalaks, võttis Pärnu linnavalitsus plaani püsisilla ehitamise.1906. aasta suveks 

koostas Saksa insener Jakob Simon terassilla projekti. Loodi silla ehitusfond ja

hakati raha koguma. Mitmesugused uurimis- ja eeltööd kestsid I maailmasõjani.

1925. aastal tuldi silla idee juurde tagasi. Tänu Pärnu linnapea Oskar Kase 

pingutustele õnnestus Pärnu Suursilla ehitus lülitada teedeministeeriumi maanteede 

talituse suurte sildade ehituskavasse. 1934. aastal võeti kõnealune ehituskava 

lõpuks vastu. Selles oli planeeritud 12 maanteesilla ja Pärnu linna silla ehitus. 

Samal aastal toimunud konkursi sõelale jäi kaks sillaehitusfirmat: OY Cyklop 

Soomest ja Höjgaard & Schultz Taanist. Nii Siimu kui ka Suursilla ehituse konkursi 

võitsid taanlased. Höjgaard & Schultz pakkus Pärnu silla ehitamiseks välja kaks 

varianti: terastaladel ja raudbetoonist. 1935. aastal otsustati raudbetooni kasuks, 

sest see oli kohalik ehitusmaterjal.

Täielik artikkel -

Jaak Juskega kadunud Eestit avastamas: Pärnu Suursilla sünni, hävingu ja taastuleku lugu
http://forte.delfi.ee/news/juskegaavastamas/jaak-juskega-kadunud-eestit-avastamas-parnu-suursilla-sunni-havingu-ja-taastuleku-lugu?id=77883592