"On kuidagi paratamatu, et mida enam pikeneb me aeg, seda enam
muutub me suhe möödunusse. Seal näib asuvat nii palju, samas kui
me suhtume kuidagi kõheldes olevikku, kahtleme ta võimes meile
veel midagi olulist pakkuda. Iga uus päev möödub kiiresti, kõik sellega
kaasnev on kui millegi kordus."
Rein Põder : Tagasivaatepeeglis
20.aprillil esitles Dora Kesper
oma uut mälestusteraamatut "Audru sovhoos 1944 - 1994".
Dora korjas kokku 50 aasta eredamad mälestuskillud, lisas fotod ning rääkis
esitlusel - olime sovhoosi algusaegadel noored, indu täis ja puudusid nuti-masinad.
Ehitati, korrastati ja muidugi peeti pidusi ja tantsiti. Missugused anded peitusid
siis meie inimestes - nad laulsid, näitlesid ja puhusid pilli ;)) Samas õpiti,
tehti tööd, loodi peresi ja kasvatati lapsi. Huvitaval kombel jagus aega kõigeks.
See on juba ajalugu - möödas üksajajärk meie "kaasteeliste" elus!
Kel huvi raamatuke endale muretseda,
pead ise Dora Kesperiga ühendust võtma;))
muutub me suhe möödunusse. Seal näib asuvat nii palju, samas kui
me suhtume kuidagi kõheldes olevikku, kahtleme ta võimes meile
veel midagi olulist pakkuda. Iga uus päev möödub kiiresti, kõik sellega
kaasnev on kui millegi kordus."
Rein Põder : Tagasivaatepeeglis
20.aprillil esitles Dora Kesper
oma uut mälestusteraamatut "Audru sovhoos 1944 - 1994".
Dora korjas kokku 50 aasta eredamad mälestuskillud, lisas fotod ning rääkis
esitlusel - olime sovhoosi algusaegadel noored, indu täis ja puudusid nuti-masinad.
Ehitati, korrastati ja muidugi peeti pidusi ja tantsiti. Missugused anded peitusid
siis meie inimestes - nad laulsid, näitlesid ja puhusid pilli ;)) Samas õpiti,
tehti tööd, loodi peresi ja kasvatati lapsi. Huvitaval kombel jagus aega kõigeks.
See on juba ajalugu - möödas üksajajärk meie "kaasteeliste" elus!
Kel huvi raamatuke endale muretseda,
pead ise Dora Kesperiga ühendust võtma;))
.