Mart Laari doktoritöö, raamat „Äratajad“ ,
alapealkirjaga „Rahvuslik ärkamisaeg
Eestis 19. sajandil ja selle kandjad“(2005),
on mahukas uurimus, mis põhineb rohkel ja seni kasutamata allikmaterjalil.
Raamatu esmatrüki kirjastas 2005. aastal Ajalooarhiiv. Raamat kuulub
Ajalooarhiivi monograafiate sarja.
Ja nii nagu igale
inimesele on tähtis tema sünnihetk, on rahvustelegi oluline nende sünd. Eestis
on see mattunud pooltõdede ja müütide alla, mis meid seniajani kummitavad.
Ühelt poolt kinnitatakse, et eestlaste rahvuslik ärkamine oli otsekui
iseenesest ära määratud ning mõistetav, mistõttu siin polegi midagi uurida.
Teised aga väidavad, et eestlaste ärkamisaeg oli midagi täiesti erakordset.
Tegelikult polnud see ei üks ega teine. Eestlaste rahvuslikus ärkamises polnud
midagi ettemääratut – see oleks võinud vabalt ka toimumata jääda. Eestlaste
rahvusliku ärkamise erijooned, näiteks linnarahva tagasihoidlikum roll, ei pea
lähemal vaatlusel paika. Sama kehtib ka rahvusliku liikumise alguse kohta,
mille võib pea pool sajandit ettepoole nihutada, tõdedes, et esimesed siinsed
rahvuslased olid tihti saksa haritlased. Lühemalt käsitletakse raamatus „Rahvuse sünd“ (2015) ka venestusperioodi, üritades siingi müütidest
vabaneda. Raamatus on ära toodud ka mitmesaja ärkamisaja aktivisti
elulugu, et anda pilt tollasest ühiskonnast. Raamat põhineb autori doktoritööl.
Romaan „Sügissõda 1939”,
alapealkirjaga „Punane torm tõuseb“,
kirjeldab, mis oleks võinud juhtuda, kui Eesti ei oleks 1939. aasta sügisel
Nõukogude Liidu nõudmisi vastu võtnud ning Eesti ja Nõukogude Liidu vahel oleks
puhkenud sõda. Tegemist on nn alternatiivajalooga, mis ei välju siiski 1939.
aasta tegelikest oludest. See ei ole ulmeraamat. Üleloomulikud jõud ei sekku ja
Kalevipoja mõõk ei tõuse Kääpa jõest. Pea kõik tegelased on reaalselt
eksisteerinud isikud, kes tegutsevad oma aja teadmistest ja hoiakutest
lähtuvalt ning võitlevad tolle aja relvadega. Enamik raamatu sündmustest on
tegelikult toimunud kas Eestis aastatel 1939–1944 või samal ajal Soomes.
Autentsed on ka enamik raamatus toodud dokumente.
„Käsi mõõgaga” on järg alternatiivajaloo „Sügissõda” esimesele osale „Punane
torm tõuseb”. Eesti ja Nõukogude Venemaa sõda käib täie hooga maal, merel ja
õhus. Kas Eesti suudab vastu panna? Kui madalale langeb temperatuur 1940. aasta
jaanuaris? Ja kõige olulisemana – kas Paul Keres võidab male maailmameistri
tiitli? Nendele ja teistele küsimustele annab „Käsi mõõgaga” vastuse.
Lahendused ei sõltu nõidadest ega maagidest, ennustajatest ega üleloomulikest
jõududest, vaid sellest, kummal poolel on tugevam tahe ja kindlam käsivars.
Raamat on varustatud fotode ja skeemidega.
