Uut lugemist

Kas olete juba sirvinud neid raamatuid?

Jaak Juske populaarse sarja viies raamat viib lugejad neljale jalutuskäigule mööda ajaloolist Pärnut. Suur osa eestlastest teab Pärnut suvepealinnana, kuid kuurordina on see paik üsna noor. Keskajal jagunes praegune Pärnu hoopis kaheks linnaks, millel on palju põnevaid lugusid rääkida.
Esimene jalutuskäik võtab kokku vanalinnas asuvad või kunagi asunud olulised vaatamisväärsused ja nendega seotud lood. Ülejäänud kolm jalutuskäiku algavad kunagistest uhketest barokkstiilis linnaväravatest, millest tänaseni säilinud vaid Tallinna värav.
Teine jalutuskäik algabki kunagise Riia värava juurest, juhatades lõpuks Pätside perele kuulunud majani.
Kolmas jalutuskäik juhatab ajaloolistel radadel uitajad Tallinna värava kaudu randa. Viimane, omaaegsest Vee väravast alguse saav jalutuskäik viib teisele poole jõge ning lõppeb seal, kus algab Pärnu linna lugu − kunagisse Vana-Pärnu asupaika.
Jalutuskäikudele lisavad meeleolu lood Pärnuga seotud inimestest ja põnevatest sündmustest.

Raamat kirjastuselt PEGASUS, 176 lehekülge, rikkalikult illustreeritud.

“Suvesõda Harjumaal 1941” on autorilt üheksas raamat sellel teemal ning võiks olla nagu kokkuvõte relvastatud ülestõusust, mis haaras eranditult kõiki maakondi Eestis. Pärast 14. juunil 1941 toimunud jõhkrat ja massilist küüditamist Venemaale, puhkes relvituks tehtud rahva spontaanne vastuhakk nõukogude okupatsioonivõimule. Kogu maad hõlmanud vastupanuvõitlus on parimaks tõendiks sellest, et eesti rahvas ei olnud mingil moel soovinud 1940. aastal vabatahtlikult ühineda terroristliku Nõukogude riigiga.  Raamatu viimases osas : “Aeg sangarid kõik unustab…” annab kriminalistika professor H. Lindmäe meie lähiajaloo kõige enam vaidlusi tekitanud eestlaste vastupanuvõitlusele 1944. aasta kaitselahingute ajal täpse ning väärika hinnangu. Teadlase ja kodanikuna toob ta esile meie rahvale olulise ajaloolise tõe, millest praegu vabas Eestis paljud ikka veel ei julge rääkida. Soovitan kõigile Eesti patriootidele tutvuda H. Lindmäe järjekordse sõjaraamatuga. Faktidele toetuv tõepärane lugu võitlusest Eesti eest annab põhjust tunda uhkust meie sangarite tegudest.

 Kirjastus VALGE RAAMAT, 648 lehekülge, illustreeritud.

Raamat ehk dokumentide kogumik „Võitlus näljaga. 19.sajandi näljahädad Eesti külas“ käsitleb kolme 19. sajandi suuremat näljahäda Eesti alal: 1807–1808, 1840–1847 ja 1867–1869. Tegemist on esimese 19. sajandi näljahädasid kompleksselt ja ülevaatlikult tutvustava teosega Eestis. Selle peateema on näljaabi ehk see, kuidas ühiskond reageeris looduse esitatud väljakutsele. 59 teksti- ja 28 illustratiivset dokumenti koondava kogumiku eesmärk on anda võimalikult laiale ajaloohuviliste ringile aimu peatoiduse probleemist, millel oli meie esivanemate elus keskne tähtsus, kuid mis praegusaja Eesti lugejaskonna jaoks on väga vähe tuntud teema. Nii traagilised ja raskete demograafiliste tagajärgedega sündmused ei tohiks vajuda unustusehõlma. Samuti annavad näljakriisid väga hea võimaluse tungida mineviku ühiskonda, saamaks ettekujutust tollastest sotsiaalsetest vahekordadest, ühiskonna lõimitusest ja mobiliseerumisvõimest, kommunikatsiooni toimimisest, majanduslikust võimekusest ja ühiskondlik-moraalsetest hoiakutest.

 Kirjastus RAHVUSARHIIV, 280 lehekülge.

Head lugemist!