Kolme sisutihedasse päeva mahuvad:
- ekskursioonid majas ja hoidlates
- ringkäigud kuraatoriga Eesti riigi sündi tutvustaval näitusel "Keerdkäigud"
- töötoad suurtele ja väikestele
- loengud ajaloost ja suguvõsauurimisest
- kontsert majasisestel sildadel
Nõu saab
küsida arhivaaridelt ja konservaatoritelt. Tähistamaks olulist sündmust,
tuuakse hoidlast välja ka üks olulisemaid arhiivis hoiul olevaid dokumente
–
Tartu rahulepingu originaal. Uurimissaali
arhiiviallikatega tutvuma ja
töötama
ootame ajaloolasi ning uurijaid alates 6. veebruarist.
Avatud uste
päevade detailne programm Rahvusarhiivi kodulehel.http://www.ra.ee/
Noora on rahvusarhiivi uus peahoone Tartus. Noora nime esimene silp
Noora on rahvusarhiivi uus peahoone Tartus. Noora nime esimene silp
viitab tema asukohale Nooruse tänaval ja teine
silp on lühend rahvusarhiivist.
Hoone planeerimine algas 2010. aasta lõpus,
ehitustööd detsembris 2014.
Noora sai nurgakivi 15. aprillil 2015 ja avati
pidulikult 1. veebruaril 2017.
Noora
arhitektid on Sander Aas ja Illimar Truverk. Arhiivihoone projekt
valmis kolme
arhitektuuribüroo – Asum Arhitektid OÜ, Architect11 OÜ ja
Vaikla Stuudio OÜ –
koostöös. Ehitustööde tellija oli Riigi Kinnisvara Aktsiaselts,
töid teostas
YIT Ehitus.
Noora
numbrites:
- krundi suurus 13 599 m²
- korruseid 6
- üldpind 10 708 m²
- maht 50 000 m³
- hoidlapind 5800 m²
- hoidlaid kokku 26
- hoidlad mahutavad ca 43 000 riiulimeetrit
- töökohtade arv 85
Noora
võimalused
- 26 kohta uurijatele
- kaks rühmatööruumi, a 8 kohta
- õppeklass, 32 kohta
- konverentsisaal koos tehnikaga, rentimise võimalus ürituste korraldamiseks
- ekskursioonid hoidlatesse
- arhiivitunnid koolidele