Raamat „Siberist tagasi
koju“ (244 lk.)
- 51 mälestuslugu küüditatud eestlaste tagasitulekust
kodumaale. Raamat mälestustest, kuidas kulges
küüditatute vabanemine asumiselt ja teekond tagasi
koju ning millised olidnende lootused ja ootused
alustades taaskord otsast
peale ning milliseks kujunes
elu ENSV-s tegelikult.
"GO reisiajakirjas" 6/2016 pajatab Jaanus Piirsalu
artiklis "Vorkuta reaalsuses" (lk. 54-58) elust-olust sellel maal.
Raamat "Eestluse hauakaevajate biograafiline leksikon"(440 lk.)
on
pühendatud Eesti patriootidele,- lihtsatele inimestele,
kes ei ole osanud või
suutnud korda saata midagi olulist
ja suurt eestluse säilitamisel-päästmisel, vaid kes on
kogu oma teadliku elu olnud tublid patrioodid ja
kandnud häälekalt
või vaikides endi südameis Eesti riigi
ja rahva vabaduse üha kustuma kippuvat
tuld …
Raamatus on autori subjektiivsel-objektiivsel hinnangul
avaldatud 530 inimese
nimed, kes kõik on erinevatel aegadel
suuremal või väiksemal määral aidanud
kaasa
eestluse väljasuretamisele ehk n.ö. hauakaevamisele.
Raamat "Revali ja Peterburi vahel. Eestimaalaste
mälestusi kahest sajandist" - Eestimaa rüütelkonna
ülesandel koostanud Henning von Wistinghausen,
toob lugejani valiku baltisakslaste – eestimaalaste,
aadlike, vaimulike ja nende pereliikmete – mälestusi
ja kirju ligi kahe sajandi
pikkusest ajalõigust,
Katariina II valitsusajast kuni ümberasumiseni aastail
1939–1941.
Eripärase rahvusrühmana ei rännanud baltisakslased
meie maile kusagilt
kaugelt – nad kujunesid siinsamas.
20. sajandi ajalootormides olid nad sunnitud
lahkuma,
omaette subetnosena elavad baltisakslased nüüd
pigem mälestustes.
Ometi on nad nähtamatult kohal
ka praegu. Baltisakslased on osa meie ajaloost
ja
meist endist. Oleme kujunenud nendeks, kes oleme,
tänu sajanditepikkusele
koos- või kõrvutielule siinsete sakslastega.
Tänu sellele jäi Eesti ka Euroopa
lahutamatuks osaks.
