3.6.16

Uut lugemist

"Esimene maailmasõda oli murdepunktiks kogu maailma ja sealhulgas meie 
väikese Eesti saatuses. Kadusid impeeriumid. Meie maal aastasadu 
valitsenud baltisakslased pühiti ajaloo näitelavalt. Radikaalselt muutusid 
rahvussuhted, majandus, tegelikult ju kogu elu. Sellele vaatamata on sajand
 tagasi toimunu suuresti hilisemate vapustuste varju ja unustusse jäänud. 
Erinevate riikide arhiividesse peidetud dokumentidest selgub, et 
ajalooraamatutes on Esimese maailmasõja ajaloo faktid segunenud 
müütide ning propagandistlike loosungitega. Vene impeeriumi 
sisepoliitika paljud tollased saladused on aga tänaseni saladuseks 
jäänud. Tuginedes Eesti ja Venemaa arhiividele, 
avab Aadu Must oma raamatus meile tollase avaliku ja salapoliitika 
senitundmatud leheküljed."
"Pärast Stalini surma ja Beria kukutamist veeres 1953. aasta suvel üle Gulagi 
vangilaagrite rahutuste, streikide ja ülestõusude laine. Üks suuremaid ja kindlasti
 tuntumaid neist leidis aset Vorkuta söekaevandusi orjatööjõuga varustanud
 Retšlagi erilaagri harulaagrites.  Ehkki vastuhakud lõpuks veriselt maha suruti, 
kiirendasid need Nõukogude Liidu loobumist stalinistlikust riigi- ja 
ühiskonnamudelist ning sadade tuhandete vangide vabanemist,
 lõppkokkuvõttes aga – kes teab – tõid ehk veidi lähemale ka kogu 
Nõukogude impeeriumi lagunemise. Vorkuta ülestõus võiks eesti lugejat huvitada
veel seetõttu, et Retšlagi vangidest ligi veerand olid Baltimaadest. 
Raamat ise tugineb olulisel määral endiste baltlastest vangide mälestustele 
ning kaks neist – üks lätlane ja teine eestlane – istutasidki aastate eest 
autori pähe mõtte seda lugu üldse uurima ja kokku panema hakata.  
Ehkki pühendatud ühele ülestõusule, räägib raamat ka kogu Gulagist
laiemalt, selle algusest lõpuni, ning teisalt jutustab ühe konkreetse inimese, 
soomlasest sunnitöölise Eino Prykä elusaatusest, kes hukkus samas veskis, 
mis jahvatas ka eestlasi."