"Esimene maailmasõda oli murdepunktiks
kogu maailma ja sealhulgas meie
väikese Eesti saatuses. Kadusid
impeeriumid. Meie maal aastasadu
valitsenud baltisakslased pühiti ajaloo
näitelavalt. Radikaalselt muutusid
rahvussuhted, majandus, tegelikult
ju kogu elu. Sellele vaatamata on sajand
tagasi toimunu suuresti
hilisemate vapustuste varju ja unustusse jäänud.
Erinevate
riikide arhiividesse peidetud dokumentidest selgub, et
ajalooraamatutes
on Esimese maailmasõja ajaloo faktid segunenud
müütide ning
propagandistlike loosungitega. Vene impeeriumi
sisepoliitika paljud
tollased saladused on aga tänaseni saladuseks
jäänud. Tuginedes Eesti ja
Venemaa arhiividele,
avab Aadu Must oma raamatus meile tollase avaliku
ja salapoliitika
senitundmatud leheküljed."
"Pärast Stalini surma ja Beria kukutamist veeres 1953. aasta suvel üle
Gulagi
vangilaagrite rahutuste, streikide ja ülestõusude laine. Üks
suuremaid ja kindlasti
tuntumaid neist leidis aset Vorkuta söekaevandusi
orjatööjõuga varustanud
Retšlagi erilaagri harulaagrites. Ehkki vastuhakud lõpuks veriselt maha suruti,
kiirendasid need Nõukogude
Liidu loobumist stalinistlikust riigi- ja
ühiskonnamudelist ning sadade
tuhandete vangide vabanemist,
lõppkokkuvõttes aga – kes teab – tõid ehk
veidi lähemale ka kogu
Nõukogude impeeriumi lagunemise. Vorkuta ülestõus võiks eesti lugejat huvitada
veel seetõttu, et Retšlagi
vangidest ligi veerand olid Baltimaadest.
Raamat ise tugineb olulisel
määral endiste baltlastest vangide mälestustele
ning kaks neist – üks
lätlane ja teine eestlane – istutasidki aastate eest
autori pähe mõtte seda lugu üldse uurima ja kokku panema hakata.
Ehkki pühendatud ühele ülestõusule, räägib raamat ka kogu Gulagist
laiemalt, selle algusest lõpuni, ning teisalt jutustab ühe konkreetse
inimese,
soomlasest sunnitöölise Eino Prykä elusaatusest, kes hukkus
samas veskis,
mis jahvatas ka eestlasi."