20.4.16

Jüriöö märgutulede eksperiment 2016



Vatla maalinnast Pärnu südalinna reedel, 22. aprillil 2016
 Pärnumaal tähistatakse Jüriöö aastapäeva tuleteate edastamise
eksperimentidega, mille käigus püütakse välja selgitada kaua võtab aega
märgutulede abil teate edastamine maakonna piirilt asuvatelt muistsetelt
maalinnadest Pärnu südalinna. 2013. aastal Soontagana maalinnast, 2014.
aastal Mädara maalinnast Vändra vallas ja 2015. aastal Karumölle
pelgupaigast Saarde vallas. Eksperimente veavad eest Pärnu Muuseum ja
Kaitseliidu Pärnumaa malev. Sel aastal on eesmärgiks võetud Loode-Pärnumaa
suund, ning lähtepaigaks sedakorda Pärnumaa piiri taha jääv Vatla ehk Karuse
maalinn. Tuleteate trass hõlmab Hanila valda Läänemaalt ja Koonga ning Audru
valda Pärnumaalt, kaasa löövad kohalikud kogukonnad Oidremalt, Lõpelt,
Aruväljalt ja Audrust.

Ajakava:

Kell 21.00 mälestuskivi avamise tseremoonia Vatla linnamäel
Kell 22.00 märgutule süütamine Vatla linnamäel
Kell 22-23.30 märgutule edasiandmine trassil Vatla linnamägi – Nurmsi küla –
Tuhu raba – Oidrema küla    Lõpe – Kalli    Aruvälja    Audru 
Papsaare    Pärnu.
Kell 21-23.30 tuleootamine Pärnu muuseumi esisel platsil

-              Esineb ansambel Legshaker
-              Kaitseliidu relvanäitus
-              Jüriööjooks lastele
-              Tõrvikute valmistamise ja sõlmede tegemise töötoad

Kohal on Naiskodukaitse „Anname au!“ kampaania raames sinililledega ja
töötubades teevad kaasa Noored Kotkad.

Orienteeruvalt kell 23.30 järgneb Pärnu Muuseumi eest Kaitseliidu Pärnumaa
Maleva tõrvikutega rongkäik marsruudil Pärnu Muuseum – Õhtu tänav –
Vallikäär – Tallinna Värav – Munamägi, ning traditsiooniline Jüriöö lõke
Pärnu Munamäel.

 NB! Pärnu Muuseum ja Muuseumikohvik on sündmuse puhul avatud kuni kl 23.30!
Sissepääs püsinäitusele kaks ühe hinnaga! Sooduspakkumine kehtib alates kl
18.00-st.

 Muinaslinnade kaardi ja infostendi avamine
ning Jüriöö märgutule süütamine Vatla linnuses 22.04.16 (ürituse algus kell 21.00
                
             Osalejate saabumine
             Avasõnad - mjr Mehis Born
             Lääne maavanema sõnavõtt - hr Neeme Suur
             Muusikaline vahepala - Haapsalu muusikakool
             Ülevaade muistsetest maalinnadest ja Vatla linnusest - hr Mati Mandel
             Kombetalitus muinaslinnade kaardi avamiseks - Maavalla Koda
             Muusikaline vahepala - Haapsalu muusikakool
             Jüriöö märgutule süütamine kell 22.00 - Maavalla Koda ja Lääne maavanem
             Pärimusmuusika kontsert ja muinasaja öösöök  - Haapsalumuusikakool ja MTÜ Estlander
             Lõpetamine ja osalejate tänamine

 Üritust modereerib hr. Heiki Magnus.

Toimingute ajaks on üles rivistatud Kaitseliidu Lääne maleva Lihula
üksikkompanii tõrvikukandjate toimkonnad.

 Vatla ehk Karuse maalinn asub tänapäeval Hanila valla Linnuse küla maal ja
kujutab endast ringvalliga ümbritsetud neemiklinnust. Tegu on tegu muistse
Karuse (Cozzo) kihelkonna peamise kaitserajatisega, mis ehitati muinasaja
lõpusajanditel, ja olnud kasutusel 13. sajandi alguse ristisõdade päevil.
Mitmed uurijad on oletanud, et Vatla linnamäel asus Henriku Liivimaa
kroonikas mainitud Paehalle linnus. Linnus on olnud ovaalse põhiplaaniga,
pindalaga umbes 1200 m². Väravaid on olnud kaks, üks kagunurgas, teine
loodeküljel. Linnusel on läbi viidud väiksemaid arheoloogilisi kaevamisi,
leitud on loomaluid, põlemisjälgedega kive ning tammepalke. Samuti on
linnuselt leitud ka kaks ristikujulist pronksripatsit. Linnuse vahetu ümbrus
kokku kümnekonna lohukiviga on Läänemaa kõige rikkalikum kultuskivide
levipiirkond.

 Jüriöö ülestõus

Jüriöö ülestõus on üks olulisemaid sümboleid eestlaste vastuhakust
ülekohtule. Meil pole küll kasutada ülestõusnute endi põhjendusi ja nii
peame toetuma sellest ülestõusust hiljem kõige rohkem kasu saanud Saksa Ordu
allikatele. Ordukroonik Marburgi Wigand kujutas nii: “Aastal 1343, meister
Luteri ajal, kui Taani kuningas valitses veel Rävala jt. maadel, rõhusid
kuninga rüütlid ja vasallid elanikke nii suurte koormiste ja piinadega, et
need ülemäärases valus ja mures kaebasid meistrile ja vendadele; eriti need,
keda rahvapäraselt kutsutakse eestlasteks, saarlasteks ja teised
lihtinimesed. Vägivald nende üle oli niivõrd suur, et nad nende naisi
häbistasid, neitsite süütuse röövisid, varasid ära võtsid ja neid nagu orje
tarvitasid. Seepärast siis tõusid eestlased, harjulased, saarlased üles
nende vastu…”. Pärnumaa alal toona Taani valdusi polnud. Kuid ülestõus
laienes ka ordu- ja piiskopiriikidesse.

 Korraldajad: Pärnu Muuseum, Kaitseliidu Pärnumaa malev ja Kaitseliidu Lääne
malev
www.parnumuuseum.ee
parnumaa.kaitseliit.ee
laane.kaitseliit.ee